Et ajalehe nutsakale panime peale kile ja siis kerisime ümber
sambla ja kaunistasime ära.
Oh sa jutt!
Saali oli toodud imeliselt lõhnavat sammalt ja sealt siis
korjasime endale neid totukesi, et katta oma paberimunad.
Mina ei tahtnud, et oleks ühtlaselt hall, tegin sellise
kirju, aga näha seda eriti ei olnud, sest ma proovisin teha hästi pisikese, et
jõuda teistega üheaegselt valmis, sest oma kobakäpakestega läheb mul alati
palju rohkem aega kui teistel :)
Kui kaunistamiseks läks, siis oli kommenteerijaid, et miks sul see põder seal
ripub nagu oleks poodud
Mina aga ei näinud poodut, kujutasin ette, et riputan oma
pallikese õue akna taha ja kui tuulekene puhub,
paistab aknasse kappavaid põdrakesi.
Tulin koju ja riputasin ukse pärja külge, sest toss oli
otsas ja jaksu ei olnud aknale konksu või midagi riputada, et sinna kinnitada
see pallike, mis pidi teiste jutu järgi välja nägema, kui juudi jõulupuu.
Pisikese pallikese peale sai liiga palju kaunistusi, aga ma
ei raatsinud neist ühestki loobuda.
Võtsin siis oma pildimasina ja tegin pilti ka, aga see mis sinna pildi
kasti pääses, ei olnud pooltki seda, mis tegelikult.
Pean veel harjutama.
Järgmine kord saame vanaemadega kokku järgmisel teisipäeval
ja võtame kaasa midagi söödavat, läheme ühe vanaema poole jõulupidu pidama.
Rõõmsad vanaemad
lahkusid kõik lossist oma põnevate pallidega, silmad säramas ja ise tütarlaste moodi sädisemas.
Kaunist jõuluootust kõigile!!!
Kohtume 17. Detsembril, lossis 12.30
No comments:
Post a Comment