7. veebruaril saime kokku

 ja kuna me sõbrapäeval ei kohtu, Mallel on tegemist, siis pidasime ka sõbrapäeva.  Sõime kooki ja Malle kinkis meile kõigile Raffaello kommiga südamed. Õppisime heegeldatud ruudu pinnakatmist.

Järgmine kord, 21. veebruaril, teeme makramee tehnikat. Ehituspoest pidi saama  puuvillast nööri selle jaoks. 

24. jaanuaril

 tegime oma eelmisel korral alustatud proovilappe. Sukanõela ja värviliste lõngadega põimisime mustrit patentkoelisele proovilapile. Kellel veel pooleli jäi, teeme järgmisel korral edasi.

Järgmisel korral, 31. jaanuaril, kes on jõudnud ära põimida, alustame heegeldamist.

Mallel on otsitud välja  meie jaoks eriline muster, mida tegema hakkame. Kaasa tuleb võtta 3 - 4 värvi lõnga ja  nr.2,5 heegelnõel.

Sellist ägedat mustrit hakkame järgmisel korral  tegema.

Saime kokku 17. jaanuaril,

  tegime patentkoes proovilapi, kududes kolme värvi lõngast triibulist lappi mustri järgi, mis Malle meile oli valmis printinud ja kellel oli kaasas sukanõel, hakkas juba teisele poole ruudulist mustrit põimima. Lõpuks tuleb lapp, mille üks pool jääb triibuline ja teine pool tuleb ruuduline. Järgmiseks korraks on hea, kui teise mustrilehe järgi on valmis kootud teine proovilapp, siis saab sellega ka edasi minna kui esimene  lapp on põimitud. Tegin eelmine päev  õunakooki ja võtsin selle kaasa, maitses hea, järele jäi vaid üks tükk ja sellega läksin sotside koosolekule, viilutasime selle peenikesteks kildudeks ja kes alul kohal olid, said maitsta ja kiitsid.

Osalustasu on ikka 3 eurot. Järgmiseks korraks tuleb kaasa võtta sukanõel ja kolme värvi lõnga, lisaks oma kahele vardale ja  töölappidele.

13. detsembril, 2022

 pidasime Maie  detsembri lõpus tulevat sünnipäeva ja ühtlasi ka jõulupidu. Enne kui me pidutsema hakkasime, tegime veel kaarte. Valisime toorikud ja paljudest ägedatest värvilistest paberitest ja valmislõigatud kaunistustest endale materjali. Viisime koju oma eelmise korra akrüülmaalid ja kes soovib saab veel 20, detsembril teha . Anita tõi kaasa suured keraamilised "artišokid", mida on tore kunagi värvida ja siis lillepeenrasse suvel kaunistuseks susata. Kaunilt kaetud lauda ei jõudnud pildistada, sest suure töötegemise peale  oli kõht hirmus tühjaks läinud ja punnis suuga pilti keegi ei taha endast näha 😉

Uuel aastal kohtume 17. detsembril ja õpime tegema   kootud dekoratiivpatja. Kaasa tuleb võtta proovitüki jaoks kaks varrast, samas suurusklassis heegelnõel ja lõng. Lõng ei pea olema villane. 

 

6.detsembril 2022

 tegime akrüülmaali. Valmistasime ette värvid, panime ühekordsetesse topsidesse akrüülvärvi ja lisasime  läbipaistvat põranda lakki ja segasime kõik värvid hoolega eraldi ära. Siis võtsime lõuendid ja panime pikkadest rõhknaeltest neile "jalad" alla, et saaks neid hästi käsitseda. Et nad poleks meil laua kile peal nii, et me ei saa neid liigutada ega tõsta. Hakkasime siis "maalima", panime igaüks oma äranägemise järgi  värve lõuendile, tilgutades neid selle pulgaga, millega me värve segasime. Kui lõuend oli täis tilgutatud nii, et ühegi värvi vahele ei jäänud kahte sentimeetrit, panime tööle peale kile ja patsutasime värvid laiali nii, et nad katsid kogu lõuendi, siis võtsime kile maha ja värvisime sellega veel ühe paberi, et värvi  mitte väga raisata ja jätte liialt kile peale. Sellest paberist saab teha kaarte ja veel midagi huvitavat.

29. novembril

 tegime jõulutähti.

Valisime endale värvilisi karvastatud traate, vormisime neist lehtede kujulised  otstest kokku keeratud vigurid, kinnitasime kuumaliimagi kangale, lõikasime lehed välja. Ajasime 18 cm pikkuste traadi juppide otsa pärlid,  moodustasime  nii lille tolmukad, ühendasime  tolmukad tugevast traadist pika varrega ja ümbritsesime eelnevalt valmistatud kroonlehtede ja lehtedega, traadiga ringe tehes neid varrele kinnitades ja kaunistasime karvastatud värvilise traadiga.

6. detsembril teeme akrüülmaali ja 13.  peame maha väikese jõulupeo, igaüks võtab natuke näksimist kaasa.

Olen tagasi

 Pole mitu aastat käinud vanaemade käsitööringis, nüüd siis novembris  võtsin  ette. Kuna mul hiljuti lõigati paar silma kaest vabaks, sain vanaemade hulka minna. Muidu on samal päeval ujumine ja siis ei saanud. Nüüd kui mitu kuud ei saa ujuma minna, olen vanaemade  hulgas tagasi.

Selle sügise plaanid olid teha suuri meeste sokke ja  ikka ägedate mustritega. Teistel naistel on juba mitu paari sokke valmis kootud, aga ma pole sääre algusest kaugemale saanud, vahepeal lõigati teine silm ja kodus on mul  sada tööd, mis tahavad teha ja puudega naised ja päevakeskus ja kui oled poolpime, siis on väsimus kergem tulema, kui muidu. Aga nii äge on see koostegemine, memmed on vanemaks saanud ja aina toredamaks muutunud.

22. novembril valmistasime paberist  jõuluteemalisi šokolaaditaskuid valmiskupongidest, mis Malle Avarmaa oli meile toonud. Neid taskuid siis  kaunistasime väljalõigatud paberkaunistustega, mida Malle meile  valmis oli pannud ja valmistas kohapealse lõikuriga. Ühe tasku tegime endale ja teise rahvakooli heaks jõululaada loteriisse. Kuna eelmine kord mind polnud ja kellegagi rääkida ei saanud,  ei teadnud, mida tegema hakkame ja kamandasin oma mehekese kohale, et annaks mulle raha toorikute välja ostmiseks ja millekski veel :)

Järgmine kord pidime valmistama traadist ja niidist ja veel millestki  veel jõulukaunistusi, jõulutähe laadset midagi. Nagu varre otsas uhke lill.

 Kinkisime Mallele päris jõulukaktuse, selle puhul, et ta sai Eestimaa aasta pere tiitli eelmine nädal. Oleme uhked, et selline äge ja tubli inimene on meie juhendaja.

Malle oli aga väga kurb, sest sai teada, et me peame oma rahvakooliga oma ruumidest välja kolima, sest sinna tuleb remont. Vald sai rahastuse  muuseumi remondiks ja külaliskorteri ehitamiseks.

Mõtteid on, kuhu võiksime oma tohutu tavaariga kolida, mis aastate jooksul on kogunenud, aga ei tea kas need mõtted ka teoks saavad. Vanaemade ringist teisipäeval lahkudes, soovisin Mallele, et ta  mõtleks häid mõtteid ja ärgu muretsegu end haigeks ja küll  kõik laabub. Seda loodan ise ka, kui häid mõtteid mõelda, ehk lähevad täide ;)

Oleme oma käsitööringi ja rahvakooliga kolinud ikka hulgim kordi. Olin siis ka  vanaemade ringis, kui Mati Kirotari juhtimise all oli rahvakool. Kus me siis  tegime talguid ja sortisime asju ja  anti meile kõigile  kaasa koju vatiinikotte, mis oli meil tegelusteks varutud, kui ühel hetkel pidime oma laoruumiks olnud toa andma muuseumi kätte ja pidime ära kolima oma asjad välja. 

Vahepeal, kui mind vanaemade ringis pole olnud, on nad ka mitu korda kolinud, ikka ja aina vähematesse ruumidesse, nüüd on siis kaks pisikest ruumi rahvakooli käsutuses ja see on ka otsast otsani materjale täis, sest aastatega on kogunenud asju. On tehtud imelist käsitööd ja vahvaid tegusid ja Malle nii muretses, et mis meist nüüd saab.

Rahvakoolis on aastaid tehtud  tohutult ägedat tööd, õpetatud keeli, tehtud mööbli restaureerimist, õpetatud keraamikat...  Vanaemadega tegime jõululaatasid...

Minugi "haigus", armastus keraamika vastu on alanud seal. Nii kahju oleks, kui  rahvakool enam ei tegutseks.

Aga lootus pidi surema viimasena.

Ma väga loodan, et need funktsionäärid, kelle pädevusse jääb meie jäämine otsustada, teevad häid otsuseid.

Järgmine kord kohtume vanaemade õpiringis ikka lossis ja ikka rahvakooli ruumides, lossi pargipoolsest otsa uksest sisenedes, kus väljas on invaparkimiskohad, trepist üles ja kohe vasakut kätt uks,  29. novembril, kell 12

Rõõmsate kohtumisteni!